ning näljase koera. Nädalaga ta on muutunud paksuks, ilusaks koeraks. Alguses Sarik tundis muret: «Milleks ma olen professorile vajalik?» (tema kogemus ütles talle, et tasuta ei tee keegi midagi). Sattudes majja ta arvab, et on «koera ravilas» ja kaitses oma elu. Nähes, et teda miski ei ohusta, vaid vastupidi seal on parem, ta kardab sellest kõigest ilma jääda ning mõtleb: «Pekske aga korterist ärge kihutage». Ta otsustab, et professor on teda valinud, sest ta on kõige ilusam. Ta muutub häbematuks ning unustab, et alles hiljuti ta oli tavaline õuekoer ja enam ei kahtle, et miski jätab ta ilma soojuse ja toiduta. Süzee Tegevus toimub 1924/25 aasta suvel Moskvas. Professor Preobrazenski avastas mooduse inimesi nooremaks muuta sisestades neile loomade näärmeid. Oma seitsme toalises korteris tal on
ning näljase koera. Nädalaga ta on muutunud paksuks, ilusaks koeraks. Alguses Sarik tundis muret: «Milleks ma olen professorile vajalik?» (tema kogemus ütles talle, et tasuta ei tee keegi midagi). Sattudes majja ta arvab, et on «koera ravilas» ja kaitses oma elu. Nähes, et teda miski ei ohusta, vaid vastupidi seal on parem, ta kardab sellest kõigest ilma jääda ning mõtleb: «Pekske aga korterist ärge kihutage». Ta otsustab, et professor on teda valinud, sest ta on kõige ilusam. Ta muutub häbematuks ning unustab, et alles hiljuti ta oli tavaline õuekoer ja enam ei kahtle, et miski jätab ta ilma soojuse ja toiduta. Süzee Tegevus toimub 1924/25 aasta suvel Moskvas. Professor Preobrazenski avastas mooduse inimesi nooremaks muuta sisestades neile loomade näärmeid. Oma seitsme toalises korteris tal on
suutvat. Emiilia silmitses puhuti järsku, nagu karles, oma naabri nägu. Nii sooja, sulavat ja tungivat kõnet kuulis ta esimest korda, kuid -- kas ta ka kõiki neid ilusaid sõnu kuulis? Korraga tõstis ta pea. Üsna ligidal kostis põõsaste vahelt pragin; suur metsloom tuli nähtavale, vahtis silmapilgu aralt tulijate poole ja pistis siis kui nool putku. «Hirv!» hüüdis Emiilia. «Kena loom,» kinnitas Kuuno, «niisugust maksab taga ajada.» «Ruttu, kihutage talle järele! Mis te ootate?» «Aga minu seltsiline?» «Teie seltsiline nõuab tingimata, et teie teiste jahiliste silmis häbisse ei jääks.» «Aga meil pole koeri.» «Sellest pole viga. Järele, järele!» Nende sõnadega . andis neiu oma hobusele hoobi, nii et see lendu läks. Silmapilk oli Kuuno 51 kui osav ratsutaja jälle tema kõrval. Hirve sale keha vilksatas puude vahel ja kadus. «Ta on ligidalolevasse jõkke hüpanud!» hüüdis Emiilia edasi kihutades seltsilise poole.
annaabi.ee 
