Tabel 2 Näide süstemaatilise juhuvalimi moodustamisest Süstemaatiline Ühe linna elanikkonna kultuuritarbimise uurimiseks valiti küsitlemiseks inimesi, kes juhuslik valik elasid majades, mille number oli 7 või lõppes 7ga. Süstemaatilise juhuvaliku eeliseks on võimalus valimit koostada populatsioonist, mille täpne suurus ei ole teada ja mille liikmed ei ole individuaalselt kindlaks tehtud. Kihtvalim Kihtvalimi puhul jaotatakse kogu populatsioon mingi tunnuse alusel alampopulatsioonideks, nn. kihtideks ja seejärel valitakse lihtsa või süstemaatilise juhuvaliku teel igast kihist representatiivne valim. Kihitunnusteks võetakse tunnused, mis tõenäoliselt mõjutavad uuritavat omadust, näiteks sugu, haridus, religioon, asula tüüp, institutsiooni osakond jne.
mingi ala ekspert). Tõenäosuslikke valikumeetodeid, mille puhul igal populatsiooni liikmel on teatud tõenäosus sattuda valimisse, võib jagada lihtsateks juhuslikeks valikuteks (simple random sampling) ja kihtvalikuteks (stratified random sampling). Lihtsa juhusliku valiku puhul on kõigil populatsiooni liikmeil (täpsemalt - valikufreimis ehk nimekirjas olijail) võrdne tõenäosus sattuda valimisse. Kihtvalimi puhul jagatakse populatsioon kõigepealt kihtideks (näiteks mehed/naised; haridustaseme järgi, üliõpilased teaduskondade järgi jms.), seejärel tehakse juhuslik valik iga kihi sees, mis võib olla kas kõigist kihtidest võrdse suurusega või proportsionaalne kihtide suurusega. Küsitlusviis. 1. Küsitlus kirja teel. Valimi liikmetele ehk küsitletavatele saadetakse koju küsimused, inimene vastab neile ja saadab täidetud küsitluslehed tagasi
Kui mõnes kihis on liikemid liiga vähe, on teatud uuringute puhul otstarbekas kasutada valimi disproportionaalset koostamist. Näiteks tahame koostada autode valimit mingi linna kohta, kus põhilised automargid on Ford ja Honda, kuid on ainult üksikud Cadillacid ja Lexused. Et suurendada viimaste mõju valimis, lülitatakse neid sellesse suhtelislet rohkem nende osakaalust üldkogumis. Teine põhjus disproportsionaalse kihtvalimi kasutamiseks on see, et erinevates kihtides on näitajate väärtuste suured erinevused. Näiteks uuringu puhul, mis tegeleb kulutustega kodumasinate soetamiseks, varieeruvad kulutused suhteliselt rohkem 25-45 aastat perekondade grupis kui pensionäride puhul. Representatiivsuse seisukohalt on otstarbekas valmis disproportsionaalselt suurendada nooremate perede hulka ja vähendada pensionäride osakaalu.
annaabi.ee 
