13 2. Elektroonika passiivsed komponendid Takisti (resistor) on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on elektriline takistus. voolu piiramiseks, vajaliku pingelangu või potentsiaali tekitamiseks. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi: lineaartakisti (läbiv vool on võrdne pingega), mittelineaartakisti (takistus sõltub välismõjurist). Otstarbe ning ehituse järgi: püsitakisti ja muuttakisti. Takistuskeha kuju järgi: kihttakisti (isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga), masstakisti (takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist), traattakisti. Takistusmaterjalid: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallsulamid, grafiit, pooljuhtmaterjalid, konstantaan, nikroom. Tunnussuurused: Nimitakistus (vastab standardridadele, näit. E6, E12, E24.... E192. Tähele E järgnev number näitab nimiväärtuste arvu reas). Takistushälve: tavatakistid (ebatäpsed) ±5%, ±10%, ±20% .
Masstakistite iseloomustavad omadused on toodud tabelis 1.3. TABEL 1.3 Omadus Piirkond Nimitakistus 12...22M Tolerants ±5%...±20% Võimsus Kuni 2W Töötemperatuur -25...+100°C Takistuse +500 ppm/°C temperatuurikaitsetegur (TKR) Omamüra Väga suur Kile- ehk kihttakisti põhiosaks on portselantoru või varras, millele on kantud suure takistusega materjali kile, milleks võib olla grafiit, mingi metall või selle sulam, või metalli oksiid. Takistuskile on enamasti spiraalikujuline ja takistuse väärtus sõltuv keerdude arvust, kile paksusest ja kasutatava materjali eritakistusest. Kiletakisti ehitus on toodud joonisel 1.3. Film resistor