roomikud, suur müra, palju parandada vaja), süvikkolletest jne. Põhilised operatsioonid restkollete teenindamisel oleks järgmised: · Kütuse restile suunamine ehk kütuse pealeandmine · Põleva kihi kobestamine või kohendamine · Tuha ja räbu eemaldamine koldest. Sõltuvalt nende operatsioonide mehhaniseerimise tasemest eristatakse käsitsiteenindavaid, poolmehaanilisi ja mehhaanilisi koldeid. 11. Kihtkolde d Vajadus põletada erinevaid kütuseid, milledel on erinev mineraalosa sisaldus, niiskus, lendosade sisaldus, samuti mehhaniseerimistase ning põletusmoodus on põhjustanud paljude eri tüüpi restkollete kasutamise. Kolderesti konstruktsiooni ja paigutuse järgi võime rääkida rõhtrestkolletest, kaldrestkolletest, kettrestkolletest (nagu tanki roomikud, suur müra, palju parandada vaja), süvikkolletest jne. Põhilised operatsioonid restkollete teenindamisel oleks järgmised:
3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee
·vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga ·mitmekordse sundringlusega ·otsevoolu katlad Kamberkolletes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid pellteid ehk graanuleid. Põlemine toimub kolde mahus. Kamberkolletega tihedalt seotud osaks on põleti. Põleteid liigitada gaasipõleti, õlipõleti, tahkekütusepõleti - pelletipõleti. Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt . Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku Katla osa kus toimub kütuse põlemine nimetatakse koldeks. Koldes kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepinna veele. Kollete tööd iseloomustavad näitajad ·Kolde soojuskoormus ·Kolde forsseeritus ·Kolde mahuline erikoormus ·Kolde restipinna soojuslik erikoormus ·Katla kasutegur otsese bilansi järgi
annaabi.ee 
