Seda mõõdetakse lühikese tala rebenemise testiga. Proovidetail, mis soovitatavalt oleks väikese pikkus laius suhtega, väänatakse3- punkti meetodil, et saavutada horisontaalne rebenemine kihtide vahel. Pikkuse ja laiuse vaheline suhe on soovitatav võtta 4 või 5. Väiksemate suhete korral võib juhtuda, et tavapinged detailis ei ole ültse suured kui samas kihtidevaheline rebenemis pinge on jõudnud maksimumini. Suuremate korral aga tekib detailis tõmbedefekt, mis ei anna mingit infot kihtidevahelise rebenemise kohta. Seetõttu on vajalik leida sobiv suhe. Lühikese tala test on oma lihtsuse pärast laialdast kasutust leidnud materjali tundma õppimisel ja kvaliteedi konrollimisel. Siiski ei saa selle testimisega teha järeldusi ja võrrelda erinevaid materjale sest võib tekkida rida erinevaid vigu, mis ei pruugi tekkida igal katsel ja materjalil, näiteks mikromõranemine, kiude katkemine jne.
kõrbetes) Kivimite veeläbilaskvus: vett läbilaskvad - liiv, kruus, lõhelised kivimid vett poolläbilaskvad - löss, saviliiv 4 vett mitteläbilaskvad e. vett kandvad - savid, massiivsed kivimid Vastavalt sellele võib vesi olla: ülaveena aeratsioonivöös pinnaveena seotult esimese vettkandva kihiga kihtidevahelise veena kahe vettkandva kihi vahel arteesiaveena (survelise veena) Mineraalvesi – põhjavee üks liik s.o.looduslikk vesi, mis mõjub inmorganismile soodsalt.Eristatakse ravi-lauavett ja ravivett. Vesi peab olema bakterioloogiliselt puhas. Mineraalveed võivad olla: külmad (20 0), soojad (20-370), kuumad (37- 420), väga kuumad (< 420). Nad võivad olla: süsihappegaasirikkad, väävelvesinikurikkad või radioaktiivsed. Eestis esineb mineraalvett: 1
väheneb temp. tõustes, seepärast kasvab vaba tee keskmine pikkus. Vaba tee pikkuse sõltuvuse temp.-st T määrab Sutherlandi valem: =*T/T+C. §68. Ülekandenähtused: soojusjuhtivus, difusioon, sisehõõre. Kui gaasi voolamise kiirus u muutub kihist kihti, siis mõjub kahe naaberkihi piiril sisehõõrdejõud, mille suuruse määrab empiiriline valem: f= du/dz*S, kus on viskoossus- ehk sisehõõrdetegur, du/dz- kiiruse gradient, s.o. suurus mis näitab kui kiiresti muutub liikumise kiirus kihtidevahelise pinnaga risti olevas suunas z, S- pinna suurus, mille ulatuses jõud f mõjub. Oletame, et kask kokku-puutuvat gaasikihti paksusega z liiguvad erinevate kiirustega u1 ja u2. Iga gaasimolekul võtab osa kahest liikumisest: kaootilisest soo- jusliikumisest keskmise kiirusega v ja korrapärasest liikumisest kiirusega u, mis on palju väiksem kui v . Olgu mingil hetkel kihtide impulsid K1 ja K2. Need muutuvad pidevalt, sest soojusliikumise tõttu toimub pidevalt molekulide üleminek
annaabi.ee 
