10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%. 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus, konduktsioon, konvektsioon, aurumine. 15
funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse. Neeruvaagnast saab alguse kusejuha (kummaski neerus üks). See viib lõpliku uriini kusepõide. Neeru funktsionaalne ühiku ehk nefroni ehitus Nefronite ümber väga tihe veresoontevõrgustik. Nefroni osad on glomerul ja torukeste süsteem. Glomerul koosneb veresoonte päsmakesest ja kapslst ehk kihnist. ... Esimese järgu väänilised torukesed (proksimaalsed). Järgneb Henle ling (?). Henle lingul on alanev ja ülenev säär. Teise järgu väänilised torukesed (distaalsed): kogumistoru. Nefron on neeru funktsionaalne piirkond, kus toimub uriini teke. 1,2 miljonit nefronit kummaski neerus. Sisesekretoossed funtksioonid: a) Produtseerivad erütropoetiine – hormoonid, mis reguleerivad erütrotsüütide teket. (EPO)
annaabi.ee 
