Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne. Kihluspeol istub pruutpaar kõrvuti, nende vastas pruudi vanemad. Peigmehe isa istub majaproua , ema- majahärra kõrval. KIHLASÕRMUS Sageli ostetakse laulatussõrmused valmis juba kihluseks ja kantakse neid kihluse tunnusena vasaku käe teises sõrmes. Kui rahakott lubab, kingib peigmees pruudile kihlumispäeval kalliskiviga sõrmuse. Kink antakse üle pakkimispaberist vabastatud karbis, mille pruut ise avab
tähtpäevade puhul ja suhtumine kingitustesse on pigem isiklik. Tuttavad ja töökaaslased teevad üksteisele kingitusi väga harva. (Ibid.) Isiklikud ja perekonna kingitused pulmades omavad tähtsat rolli Omaanis, kuigi traditsioonid on erinevad perekonniti. Mõned omaanlased ehivad pruudi märkimisväärse koguse kullast ehetega abielu sõlmimisel ning kingivad talle kulda ja raha kihluspeol. Kui abieluga on nõustutud, saadab peig pruudi perele kaasavara raha koos teiste kingitustega nagu ehted, riided või seadmed. Omaani pulma külalistel on kombeks kinkida majapidamistarbeid või raha. (Ibid.) 24 Omaani koju külla minnes võib kaasa võtta väikese kingituse. Kõige paremad on esemed külalise koduriigist või karbitäis maiustusi. Kõik kingitused peaksid olema
annaabi.ee 
