*kuna mees ja naine omavahel seltsida ei tohtinud korraldasid abielusid göröcü'd agendid, kes külastasid haaremeid, uurisid ja vaagisid teatud tütarlaste häid ning halbu külgi ja andis oma arvamuse noormehe vanematele edasi *Göröcü'd tegutsesid veel kuuekümnendatel aastatelgi. Enamik neist naistest olid isehakanud kupeldajad *XIX saj pidi rikkast perest pärinev noormees kinkima pruudile kihluseks hõbepeegli, lõhnaõli, vürtsitoosi, siirupikannu, kristallist keedisevaagna ja kullaga tikitud tuhvlid. *üks omapärasemaid ja põnevamaid kombeid pulmadeks valmistumisel oli nn "hennaöö,"mis korraldati eelmisel ühtul enne pühitsemist. Naised veetsid selle päeva hamam'is, kus nad kümblesid, pesid end ning mõnulesid niisama *enne pulmi ei kohtunud peig ja pruut kordagi *pulmatseremoonia algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja.
kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne. Kihluspeol istub pruutpaar kõrvuti, nende vastas pruudi vanemad. Peigmehe isa istub majaproua , ema- majahärra kõrval. KIHLASÕRMUS Sageli ostetakse laulatussõrmused valmis juba kihluseks ja kantakse neid kihluse tunnusena vasaku käe teises sõrmes. Kui rahakott lubab, kingib peigmees pruudile kihlumispäeval kalliskiviga sõrmuse. Kink antakse üle pakkimispaberist vabastatud karbis, mille pruut ise avab. Sõrmuse paneb aga sõrme peigmees. Sõrmuse valikul peab peigmees arvestama pruudi maitsega kivi suhtes ja isegi ebausuga, kui see on olemas. Meeldiva mulje jätab, kui peigmees oma valitule
annaabi.ee 
