Orvule, kelle talurahvas on võtnud kasvatada. Villu on oma olukorra ohver. Eriti sellel ajastul - saksad arvasid, et ega madalama klassi inimesed polegi võimelised millekski tähtsamaks, suuremaks või ilusamaks kui põllul ning heinamaal töö rabamiseks. Villu oli nutikas ja terane poiss. Noorukieas selgus, et ta oskab väga hästi ka kirjutada. Lisaks jäi talle silma üks mõisapreili, ehk nii öelda kõrgema klassi tüdruk. Ka tüdrukule meeldis Villu, ainult et tüdruk oli määratud kihluma mõisniku pojaga. Samas Liiv delikaatselt libisebki teemast üle nii, et selle aja inimesed isegi ei osanud mõelda nii kaugele, et midagi tegelikult ka võiks areneda karjapoisi ning mõisapreili vahele. Kõiges, mis paha mõisas sündis, olid süüdi ikka töölised. Ka Villu jääb seadusesilma all süüdlaseks nii jänese "varguses" kui ka hobuste viljapõllule laskmises, olemata ehk tegelikult süüdi ei ühes ega teises, vähemalt mitte pahatahtlikult
Aga noored ei hoolinud vanemate vihast, nagu ei hoolinud nad ka vargamäest. Liisi ütles Marile, et kui isa teda muidu Joosepile ei lase, siis ta hakkab Joosepi last kandma ja siis peab isa ikka laskma. Ja nii see läkski, sest Liisil oli kangust nagu tema oma isalgi. Andres tahtis Liisile kallale tormata, kuid Mari läks vahele. Andres karjus Liisile: "Välja mu majast!" Teisipäeval kolis Liis ära sauna ja redel läksid Liisi ja Joosep õpetaja juurde kihluma. Kuid neljapäeva õhtul tulid sauna Orult kosjalised. Hobusele olid jõulukellad kaela riputatud ja kosjaviinadki kaasa. Oru Karla oli vanemale vennale isameheks kaasas. 26. Liisi lahkub isakodust (XXXVII ptk.) Joosepi ja Liisi pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Vana Andres sõitis pulmapäevaks kodust ära. Pearu tundis end võitjana. Pulmad peeti Orul, kuid pärast pulmi läksid Liisi ja Joosep sauna elama. Sügisel läks noorpaar Joosepi onu poole, kes andis neile talveks ühe toa
annaabi.ee 
