Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kirjelda Läänemera veesamba kihitumist. V:Veesammas on vertikaalselt kihistunud. U 40-60 m sügavuseni ulatub väiksema soolsusega veekiht, mille ülaosa päikesekiirguse tõttu kergelt soojeneb. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini (sh Eesti rannikumeres)? V:Põhja-Euroopa osad. 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V:Kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10
Jahvatamine on tahke materjali peenestamine, mille puhul saadavate tükkide suurus on alla 5 mm. Jahvatamiseks kasutatakse kuul-, haamer-, valts-, ratasveskeid, desintegraatoreid. Jahvatamist kasutatakse kõige enam jahutööstuses. Homogeniseerimine on peendisperse emulsiooni valmistamine kõrgsurve pumba abil, kus vedelik surutakse suure kiirusega läbi 2- 7 m laiuste pilude. Vedelikus leiduvad rasvakuulikesed ja muud tahked osakesed peenestatakse ülipeeneks, nii et vedelikus ei toimu enam kihitumist. Protsessis kasutatakse homogenisaatoreid, kus suure rõhu all surutakse materjal läbi homogeniseerimispeade pilude. Homogeniseeritakse piima, jäätist jms. 2.3. Vormimine Valtsimine on materjali töötlemine üksteise vastas pöörlevate rullikute abil. Seadmetena kasutatakse kahest rullikust koosnet süsteemi, mille vahekaugus on reguleeritav ja üks rullikutest on vedrustatud