terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti).
lahustunud O2 kontsentratsiooniga. Et epilimnion on veekogu koige pealmine kiht, on see tugevasti mojutatud tuulest ja sageli sellest tingitud turbulentsusest hupolimnion-kihistunud veekogu (enamasti jarve) koige alumine veekiht. Üldjuhul on see kiht koige kulmem suvel ja koige soojem talvel, mil veekogu voib katta jaa. Termokliin- jarsult muutuva temperatuuriga (13 °C ja rohkem 1 m kohta) ohuke huppekiht suhteliselt sugavates kihistuvates veekogudes. Termokliini eripara seisneb selles, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini kui sellest uleval- ja allpool asuvates veekihtides. Sellest voib moelda kui nahtamatust tekist, mis eraldab teineteisest kaks veekihti: segunenud pinnakihi ehk epilimnioni ning rahuliku suvaveekihi ehk hupolimnioni. · Tuua valja maismaa ning veekogude temperatuurikontras: olulisimad pohjused-vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt, suurem
sinivetikad, habeloomad, vähid, kalad jt. · Termokliin ehk metalimnion on õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta) hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes. 2