Jõhvi piirkond-magnetiit Uljaste piirkond-polümetaalne maagistumine Paluküla (Hiiumaa)- graniit, aga mitte aluskorra graniit, vaid meteotiidi poolt üles löödud graniit. VEND ja KAMBRIUM Paks savide ja liivakivide kiht, kallutatus lõunase. Vendi suurim paksus kuni 120 meetrit, kambriumil 150 m. (Saaremaal). Paljanduvad põhja-Eestis (paremini kambrium, vend ainult saartel) klindi alumises osas. Maavarad: savid (keraamika ja ehitus), mineraalvesi, Kambrium jagatakse kihistuteks, nt. Lontova kihistu jne. ORDOVIITSIUM Põhja-Hiiumaal ja Põhja-Eestis.Väga paljuse kuulsate geoloogide mängumaa. Paljandub hüsti ning selles on põhilised Eesti maavarad. Paljandub ka jõgede juures. Alamordoviitsiumis valitseb liivakivid, üleval karbonaatsed kivimid. See on üks maailma paremini kirjeldatud piirkondi. Maavarad: Kukruse lade-p õlevkivi. Praegu kasutatakse alla poole varudest. Näiteks Tapa varud on veel kas´utusele võtmata. Kaevandama hakati juba 1914
ülem-Pleistotseeni kuuluva Prangli (Lääne-Euroopas Eemi, Venemaal Mikulino, Alpides Riss-Würmi) jäävaheaja setted. Klassikalised sellised setted on Rõngus moreenidevahelised soo- ja järvesetted ning Prangli saarel moreenidevahelised meresetted. Eestis on ka vanema, Kesk-Pleistotseeni kuuluva Karuküla (Lääne- Euroopas Holsteini, Venemaal Lihvini, Alpides Mindeli-Rissi) jäävaheaja setteid. Nende jäävaheaegade ning kolme Eesti jääaja setteid loetakse kihistuteks (Sangaste, Ugandi, Järva), neid liigestavaid staadiumi- ja staadiumi vaheaja setteid (Ülem- Sangaste, Alam-Ugandi, Kesk-Ugandi, Ülem-Ugandi, Kelnase, Valgjärve, Savala, Võrtsjärve) alamkihistuteks. 130. Pinnamood ja selle kujunemine Eesti pinnamood on tasane, kõrgusvahed väikesed. Maapinna keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 m, ligi 40% territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50–100 m, vähem kui kümnendik maa-alast ulatub üle 100 m
annaabi.ee 
