Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat. Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud megaliithaud Østfoldis. Pronksiaeg Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal. Ilmus pealike klass, kellel olid sidemed Lõuna-Skandinaaviaga. Asustus muutus paiksemaks ja võeti kasutusele hobune ja ader. Jätkati kivitööriistade kasutamist, kuid aristokraatia kasutas üha enam pronksesemeid staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet Jüütimaaga. Viikingite aeg Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud
jul. 1 Charles-Arnold Kurr van Kennep (1873–1957) — Prantsuse etnograaf ja folklorist. Uuris üleminekurii- tusi ühest vanusegrupist teise. 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi Erinevate staatustega on seotud ebavõrdsus (mikrotasand — pere, makrotasand — ter- ve grupp, mis on ebavõrdses seisus võrreldes teistega). Reeglina, mida keerulisema struktuuriga on ühiskond, seda kihistunum see on. Sotsiaalselt kihistunud ühiskond on see ü, mis on jagunenud kaheks või enamaks grupiks, millest ühte loetakse alamaks, teist ülemaks, kusjuures alama grupi liikme- tel on ühiskonnas vähem prestiiži, privileege ja võimalusi, ühiskonna poolt hinnatud ressursse. Ühiskonnad võib sotsiaalse kihistumise järgi jagada kolmeks: 1. egalitaarsed e võrdsustavad ühiskonnad (näit paljud kütide-korilaste ük) 2
annaabi.ee 
