endale ning enda vajadustele, oleks märksa lihtsam võidelda prostitutsiooni vastu. Jääb vaid üle loota, et igasugused uuringud ja rääkimised, aitab inimestel jõuda mõistmiseni, kui vale on prostitutsioon. Isekas on mõelda, et see on majaduslikult riigile kasulik ja tulutoov. Eriti väär on mõelda, et see toob kasu pereelule. Kasutada teist inimest seksuaalselt, selleks et muuta enda elu selle arvelt paremaks on väga väär. Seda võiks nimetada isegi ühiskonna kihistumiseks, kus ühed on kaubad ja teised tarbijad. Olukorda tuleb võtta väga tõsiselt ja üritada parandada võimalikult kiiresti, sest tänapäeva ühiskondades lihtsalt ei tehta vahet heal ja halval. Kohati jääb mulje, et mõisted ,,halb" ja ,,hea" on vahetanud pooled. Inimesed peavad head halvaks ja halba heaks. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/ Eespere, K. (2008). Meie aja müüdid. Prostitutsiooni peidus pool. Sotsiaalministeeriumi
kuidagiviisi või halvasti 3) valdamine mõtles seda, kas ja kui palju on inimesel materiaalseid või vaimseid ressursse. Mitte ainult riikide, vaid ka inimeste stratifikatsioon on tänapäeva sotsioloogide üheks oluliseks probleemiks, sest enamust inimestest huvitab majandusliku võrdsuse probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema. Jätkub endiselt inimeste jagamine kihtidesse, kusjuures kihistumiseks võetakse peamiseks aluseks inimeste sissetulek ning selle alusel jagatakse inimesed alam-, kesk- ja kõrgklassi. Kusjuures on välja kujunenud nii, et igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus. Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga