Näiteks soovitab ta selles töös õpetada arvutamist kolmes kontsentris: arvud 1-10, siis 1-100, lõpuks 1- 1000 ja kaugemalegi. Antakse konkreetseid soovitusi iga kontsentri osas. Oma edaspidistel aastatel töötas Kallas pastorina Valgas, Rõuges ja Peterburis. Ta õnnistas sisse ka EÜS sini-must-valge lipu Otepää kirikus 1884.a. R. Kallas on maetud Tartusse Raadi kalmistule. 1878. a ilmus ka esimene eestikeelne geomeetriaraamat Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks, mille autoriks oli Joosep Kapp. Ka tema oli aktiivne EKS liige. Raamat algab kuubi ja silindri vaatlemisega, sealt jõutakse pinna, joone ja punkti mõisteni. Geomeetriaõpetuses peab ta tähtsaks arutlevat õpetust: tundmine ja tegemine, täädmine ja katsumine järele teha - nii peab käima geomeetriaõpetus. Kuid ka põhjendus ja tunnistus (tõestamine) ei tohi geomeetriaõpetuse juures iial puududa, niisama vähe, kui värske õhk inimese elu juures
aastal Suure-Jaani, kus arendas kihelkonna elu väga kiiresti ja võitis rahva poolehoiu. (Joost 1987: 74, Joosep Kapp 2013) Joosep Kapp lisas kooliprogrammi palju uusi õppeaineid: geograafia, ajalugu, loodusõpetus, rehkendamine, koorilaul ja turnimine. Tema pedagoogiliseks põhimõtteks oli pähetuupimise kaotamine ja elulise õpetamise taastamine. Ta aitas õpilastel arendada iseseisvat mõtlemist ning 1878. aastal andis välja raamatu ,,Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks" ning ,,Eesti ema. Lühike teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad", mille andis välja aastal 1879. (Liim 1997: 74, Jürisson 2003: 35-37) Joosep Kapp tegeles väga palju muusikaga, olles sealjuures hea organisaator. Ta asutas 1862. aastal neljakümneliikmelise meeskoori, kellega käidi ka I üldlaulupeol Tartus 4 (1869). 1871
annaabi.ee 
