keegi, kes otsustab tähtsamad otsused nende eest ning seepärast ma ei imesta, miks mõned mehed olid nõus vabatahtlikult võtma ette üha uusi sõjaretki. Maa alistumisel rahvas ristiti ja selle tulemusena alustati kohe kirikute ehitamisega, algselt puust, kuid pikkamööda asendati need kiviehitistega. Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. Keskaja jooksul lisandus kihelkonnakirikutele väiksemaid kabeleid, millest enamik on tänapäevaks jäljetult hävinud. Arvan, et esiajast keskaja ühiskonnaga kohanemine oli eestlase jaoks suur ja raske muutus. Eelkõige võttis see kaua aega, et uue olukorraga leppida, sellega harjuda. Kuid siiski olen ma kindel, et see periood oli Eesti rahva jaoks ka kasulik ristiusu vastu võtmine, käsitöö- ja kaubandusealal. Ka see, et eeslastest said talupojad, saime me aru, kui tähtis on olla iseseisev ning see kunagi tagasi võita
Jutlused ei pidanud tingimata jumalateenistuse juurde kuuluma. Kihelkonna preestrid protesteerisid munkade vastu, nende tõttu vähenesid nende sissetulekud. Aga tõenäoliselt eesti keele sõna sant on pärit ladina keele sõnast sanctus - kerjusmunkade vahendus. Hiliskeskaja jutlustamises, eriti kerjusordude poolt rakendati laialdaselt exemplumit - nali, anekdoot, millega elavdati jutlust. Kohaliku vaimulikkonna hulgas oli ka kohapeal üles kasvanud inimesi. Lisaks kihelkonnakirikutele oli maal väga arvukalt kabeleid, ehk siis kohalikke pühakohti, siinses kontekstis tähendab pisikest kirikut, millel pole oma püsivat vaimulikkonda, nt Saha? kabel Tallinna lähistel, enamus olid väikesed ja puust. Need kompenseerisid kihelkonnakirikute hõredust, nendes kabelikohtadest teame luteri ajast pärit vaidlusi nende kabelikohtade üle luterlaste ja katolike vahel. Üks fenomen see, et al 16. saj on nendesse kohtadesse visatud raha - vb märk sellest, et varem said
annaabi.ee 
