mõisniku loata maalt lahkuda, sealt polnud enam pikk samm pärisorjuseni, seda kiirendas ka 1507.aastal Liivi ordumeisteri vastuvõetud otsus keelata eestlastel relvakandmine. 16.sajandiks kaotas talupoeg oma isikuvabaduse, seega oli kehtestatud pärisorjus. Aadlikel oli õigus talupoega kui omandit pärandada, osta, müüa ning vahetada Uue võimuga kaasnes ka uus usk-katoliiklus. See suruti eestlastele peale vägisi, vanadele hiitele ehitati kihelkonnakirikuid. Uus usk oli vastumeelne, kuna oli ladina keeles ja pealegi tuli tasuda kirikumakse. Maarahvas aga üritas kohandada muinasusundi arusaamu katoliiklusega. (nt. uskumused seoti pühakutega). Positiivseks oli usu tulekuga aga see, et tasapisi hakkas levima haridus, mis algselt oli küll maarahvale kättesaamatu. Hästi mõjus Martin Luhteri reformatsioon, mille tulmusena hakkati jutlusi pidama eesti keeles ning ilmusid esimesed eestikeelsed trükised. 1535
· Temperatuur oli 900-1000 kraadi. Kivi läks põlema ja põles väikese värvilise leegina. Köeti ahju kuni 5 m puudega. · Kustutatud lupja saab hoida ükskõik kui kaua. Seistes läheb ta üha paremaks. Kõik meie kriikus ja kabelid on laotud lubimördiga. ÜLDOTSTARBELISED EHITISED SAKRAALEHITISED kirikud, pastoraalid, kabelimäed. · Algselt ehitasid võõrvallutajad ja hiljem igasugused kirikuorganisatsioonid. · Kihelkonnakirikuid püstitati tihedamatesse asustuskeskustesse, kuid mitte otsa küladesse. · Kirikus asusid koos pastoraadiga suurema liiklustee ääres. · Kultuuripärandisse kuuluvad ka vanad kabelid ja kirikumäed, kuid tegelikult neid hooneid ei ole, need on muistsed ohvrikohad. Sageli pandi paganluse väljatõrjumise jaoks sinna rist, et rahvas ristile ohverdaks. Sageli kannavad kabelimäed ja kalme- ja kalmetimäe nime.
annaabi.ee 
