Ajalugu Raplamaa ajalugu Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest, mis on pannud proovile raplamaalaste iseteadvuse ja initsiatiivikuse. Maakonna tuumiku moodustavad MuinasHarjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv siin asub maakonna 375st mälestisest kolmveerand. Ka tugevate kihelkonnakeskuste (Keava, Loone, Varbola) ja rahvarohkete külade (Kabala jt.) olemasolu on selle kinnituseks. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata seda tõendab arheoloogiliste leidude vähesus. Juba 13.sajandist on teateid Harjumaa, Rävala, Läänemaa ja Saaremaa tihedast koostööst. Aru pidama koguneti just praegusele Raplamaale Raikküla kärajatele.
perekonna koostöös ning 25. augustil 2001 pühitses EELK peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabeli kirikuks. Lõve Küla on huvitava ajalootaustaga. Vanim märk inimesest on ohvrikivi II aastatuhandest e.m.a. Kivi on märgistatud ja asub kohe Tõrva-Riidaja maantee ääres, umbes 1 km Lõve bussipeatusest Tõrva suunas. Lõve mõis eraldus Helme mõisast 1718. a. ning kuulus pikka aega v. Anrepitele. Kärstna ja kabelimägi Kärstna asub teedelahkmel, kust hargnevad maanteed vanade kihelkonnakeskuste Paistu, Tarvastu ja Helme poole. Paikkond on asustatud vanemast raua-ajast. Eesti üks suurimaid kivikalmeid, "Rilli kivistik" jääb poole kilomeetri kaugusele Kärstna mõisast. Endine Kärstna mõis (Kerstenhof, ka Jennesteküll) rajati 17. sajandi algul Rootsi kuninga Gustav Adolfi läänina. Arvatavasti 18. sajandil ehitatud mõisahäärber põles aastal 1907, millele järgnes põhjalik ümberehitus. Häärberis asub Kärstna Põhikool, hoonet ümbritseb kena neobarokne park (11,3 ha)
annaabi.ee 
