11. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. 1. teaduslikud väljaanded · Kõikide tekstide väljaanded · Teaduslikud antoloogiad 8 2. Rahvaväljaanded · Esteetiliseks lugemiseks, tekstid võivad olla töödeldud · Eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarvis koostatud väljaannetena. Korraldati: Tüpoloogilisel põhimõttel Kihelkondlikul Temaatilise-regionaalsel Rahvaväljaannetele on iseloomulik tekstide töötlus, arhiiviviiteid ei ole. Eesmärk loetavus. Toimetamise keskseks printsiibiks tekstide esteetilisus. 12. Rahvaluule uurimissuunad ja meetodid 20. sajandi Eesti folkloristikas: ajalooline kontekst ja uurimisnäited. Järgnevalt on esitatud meetodid, mis on Eesti uurijate töödes selgemini esil. filoloogilise suund - tekstikesksed meetodid
Kapp. Orelil saatis 35- liikmelist koori J. Kapi poeg Artur Kapp. (Erik 1962:13, Jürisson 2005) 1891. aastal osaleti Tartus Üldlaulupeol, mis oli seltsi esimeseks laulupeoks. 1892. aastal võttis peadirigendi ameti üle 45 aastaks Hans Kapp. Kahe aastaga saadi juurde 30 liiget. Tallinnas üldlaulupeol saavutati ,,Ilmatari" topeltmeeskvartetiga II koht ning nad olid 14 oodatud järgmisel aastal ka Soome laulupeole. 1903. aasta kihelkondlikul laulupeol juhatas koore Artur Kapp ning kaasa tegid ka Peterburi Konservatooriumi üliõpilased Mart Saar ja Juhan Aavik. 1904. aasta 7. novembril avati ,,Ilmatari" uus seltsimaja. Esimesi laulupidusid peeti Enge mõisa pargis, Lõhavere linnamäel ja alates 1912. aastast Suure-Jaani laululaval. Pärast Hans Kapi surma (1937) jätkas seltsiga Villem Kapp. Suure-Jaanil olid tihedad sidemed heliloojate Artur Kapi ja Mart Saarega. ( Erik 1962:13, 15, Jürisson 2005) I maailmasõja tõttu 1916
annaabi.ee 
