· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva
31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? On 8 peamurret: Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre; Lõuna-Eesti murderühma Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem? Kõige elujõulisem on Võru murre, mis on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse. 36. Miks on inimesel raske varjata oma keelekasutuse murdelisi iseärasusi?
32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde põhjal, kuna see on kõige laiema levialaga Eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem? Võru murre on kõige elujõulisem tänapäevani, kuna on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse. 36. Miks on inimesel raske varjata oma keelekasutuse murdelisi iseärasusi?
Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107 kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala. Peamurrete iseärasused- nii teadjal ja tähelepanelikul kuulajal on võimalik iimese päritolu tema kõne põhjal ära arvata. Inimene ei saa oma päritolust niisama lihtsalt lahti. Kui kontroll kõne üle on väiksem, tulevad murdejooned otsekohe jälle kõnes selgelt esile. Keskmurre- on aluseks kirjakeelele. Selle iseärasused on pikkade vokaalide diftongistumine ja a-lõpuline mitmuse osastav
annaabi.ee 
