läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste omavalatud tinanööpidega" (Hupel 1777, 178). Etnoloogilises rõivauurimuses on välja toodud neli suurt rühma - Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared -, mille raames omakorda võis täheldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade erijooni. Helmi Neggo (1918) kirjutas: "Isegi naabrikülad läksid rahvariide poolest teineteisest lahku, ja kirikumäel võis naiste kodukohta nende tanude järele varsti ära tunda. Näituseks minu kodukihelkonnas Kolga-Jaanis, käisid Oiu naised päratutes valgetes "ratastanudes". Kõrval, Oti külas, kanti toreda kumerusega "kukelaulusule" moodu tanusid. Naabrid Oorgu pool leppisid palju alandlikuma, pilutipulise tanuga ja Parika külas olid juba
R. Kreutzwald. 32. Millal otsustas Emakeele Selts luua keeletoimkonna? Missugune jõud on toimkonna otsustel? Miks just selline? - 1993. aastal. Nende otsus oli vaid soovitus. Nad arvavad, et keelele peab andma hingamisruumi. 33. Kuidas Eesti murdeliselt jaguneb? (2) Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 34. Kuidas jaguneb Lõuna-Eesti murderühm? (3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38. Mille põhjal areneb tänapäeva lõunaeesti kirjakeel? - Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine? - Keelekontaktidest. 41. Mida on eesti keele häälikusüsteem indoeuroopa keelte mõjul omaks võtnud? (2) Foneemi /f/ ja sõnaalgulised
käised, 19. sajandist alates pottmüts. Lääne-Eesti (k.a. Kihnu) rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga. Naistel pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit ja (eriti Läänemaal) liistikut ning kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti. Käiseid kanti vaid Kihnus. Pikitriibulisel seelikul, mis kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, võib omapäraseks pidada laiguliseks värvitud lõnga neolõnga sissekudumist ja sissepressitud volte. Peakatteil suuri kihelkondlikke erinevusi. Mehed kandsid põlvpükse ja vatti, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinine, Pärnumaal aga lambapruun või -must vasknööpidest hõlmakaunistustega. Ühtne kogu Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivastele oli ülerõivaste lambapruun värv. Saarte (Saare-, Muhu- ja Hiiumaa) rahvarõivad olid mõneti erinevad. Palju ühisjooni oli eestirootslaste riietusega: nt kurrutatud (s.o kuumade leibade all volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige.
annaabi.ee 
