Eesti Kultuurfilm loodi 9. juunil 1931 haridustegelaste ettepanekul. Kodumaa loodus, tööstus, põllumajandus, kirjandusteoste ekraniseeringud. Konstantin Märska (1896-1951) operaator (filmiga seotud ka vend Theodor Märska) Hardi Viikman (1892-1972) harrastusoperaator. Eesti Kultuurfilm lõpetas tegevuse 5. märtsil 1936, 6. märtsil loodi uus sihtasutus. Eesti Kultuurfilm 1936-1940 Sihtasutuse esimees oli Riikliku Propagandatalituse üldosakonna juhataja Egdar Kigaste. Nüüdsest oli Eesti Kultuurfilm lülitatud EV ametlike propagandaorganite süsteemi. Juhtiv zanr päevakajalised sündmused (kultuur, sport). 10 NÕUKOGUDE EHK EESTI NSV AEG (1940-1991) Esimesed muudatused tabasid hariduselu, kus õpetajate ümberkasvatamiseks käivitati ajakirjad "Nõukogude kool", "Ateist" ja "Noor Leninlane". Nõuti toetumist kommunismi klassikale. TÜ nimetati TRÜ-ks
VIPT (valitsuse informatsiooni ja propagandatalitus) RPT (riiklik propagandatalitus). Pärast 1812 määrust ajakirjanduse kohta fn-d laienesid, hakkas teostama tsensuuri ajakirjanduse, hiljiem kogu kultuurivaldkonna üle. RPT läks otseselt peaministri alluvusse. 1940 a alguses nimetati asutus Propagandaministeeriumiks (PM). EPT etteotsa katsetati mitmeid mehi, ühegagi neist ei jäänud Päts rahule. Kõige olulisemad nendest Oidermaa ja Kigaste. Kõige järsemalt sekkuti ajakirjandusse. Üsna jõuliselt sekkuti ka teatri ja kino repertuaari. Hoopis keerulisem oli tegutseda loomeinimestega, nende puhul sellised otsesed käsud-keelud ei oleks toiminud, seetõttu üritati neid mõjutada kaudsemate vahenditega. Riiklikud konkursid rahaliste preemiatega. RPTl väga oluline osa auhinnarahade jagamisel. Ettevaatlikult üritati levitada neid ideid, mille kajastamisel oleks võimalik neile auhindadele läheneda.
annaabi.ee 
