alangult Virunga vulkaaniline massiiv, selle tipuks on riigi kõrgeim mägi Karisimbi vulkaan (4507 m). Leidub kassiteriiti (tinamaak), volframiiti, berülliumimaaki, kolumbiittantaliiti ja kulda, Kivu järve all on maagaasi 57 mrd. M3 (2002. Aastal). Valitseb ühtlane lähisekvatoriaalne kliima. Vihmaperiood on oktoobrist detsembrini ja märtsist maini. Sajab keskmiselt 1000 mm/a, rohkem lääneosas ja Virunga massiivil ( kuni 2000 mm/a), vähem keskosa kiltmaal ning põhja- ja idaosas. Kigalis on keskmine temperatuur jaanuaris on 19,4 ja juulis 21,1oC. Suurim jõgi on maa idapiiril voolav Kagera ( Niiluse lähtejõgi), selle orus on palju soid ja järvi ning ainulaadne ujuvsavann. Rwanda alale ulatub Kivu järve idaosa, rohkesti järvi on kiltmaa nõgudes. Umbes 12% riigi territooriumist katab mets. Valdab savann, Virunga massiivil kasvab vihmamets. Rwandas elab 151 liiki imetajaid. Linde on 730 liiki (200 liiki on pesitsejad), roomajaid 97 ja kahepaikseid 25 liiki.
8 Seejärel külastas 19. – 31. augustini Rwandat ÜRO eelteabe missioon, mille kõrgemad ametnikud konsulteerisid ka Tansaania valitsuse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooniga. Missioonilt saadud teabe põhjal soovitas peasekretär Boutros Boutros - Khali Julgeolekunõukogul ÜRO abimissiooni asutamist Rwandas (UNAMIR), mille ülesandeks oli kaasa aidata uue valitsuse turvalisele üleminekule. Lisaks olid UNAMIR-i ülesanneteks veel turvalisuse tagamine pealinnas Kigalis, jälgida relvarahust kinnipidamist, sealhulgas luua laiendatud demilitariseeritud tsoon. Lisaks aidata kooskõlastada humanitaarabi tegevust.9 5. oktoobril 1993. aastal asutati UNAMIR ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 872 poolt. Selle mandaat pidi lõppema peale rahvuslike valimiste läbiviimist ja uue valitsuse sisseseadmist – sündmused, mida eeldati toimuvat oktoobris 1995, kuid mitte hiljem kui detsembris. Missiooni juhiks määrati brigaadikindral Romeo Dallaire.10
annaabi.ee 
