5. Millistel põhjustel on vaja ladusi? Ladusi on vaja kauba säilitamiseks ja hoidmiseks, kui tootmine on pidev aga tarbimine hooajaline. Või kui tootmine on hooajaline aga müük pidev. 6. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? Kauba omanik PRIVAATLAOS on kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kaua üle. AVALIKUS LAOS on laopidaja sõltumata partner kes pakub teenust rohkem kui ühele kiendile. LEPINGULISES LAOS 7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad
selle aadressi peale päringu, mida talle pakuti. See on selleks, et server saaks aru, et see klient on endale nüüd aadressi saanud. DHCP aadressid antakse mingiks ajaperioodiks ja kui see aeg saab läbi, siis on võimalik seda pikendada. Kuna kliendil endal veel aadressi ei ole, siis ta paneb saatja aadressiks ikka veel nullid, sest see ei ole veel talle antud aadress, vaid pakutud aadress. Nüüd tuleb kviitung, et aadress on kinnitatud kiendile. Server nüüd taaskord teavitab, et see kindel aadress on kindlal kliendil olemas. 33. NAT NAT (Network Address Translation) on sisuliselt võrguaadressi teisendamine/ümbernimetamine. See võeti kasutusele sellepärast, et IP- aadresse palju ei ole ja need saavad otsa. Tavaliselt antakse võrguomanikule üks IP-aadress ja sisevõrgu aadressid võib panna täiesti standardi järgi vabalt. Sisevõrkude jaoks on olemas sellised kokkuleppelised aadressid: 1) 10.0.0.0 kuni 10.255.255.255 2) 172
annaabi.ee 
