Peamine tööstus haru on seal metsandus. Põllumajandus ei tasu ennast ära, sest valet ja sooja aega on liiga vähe. Omatarbeks on võimalik siiski midagi kasvatada. (Maailma Loodusvööndid) 7.2. Metsatundra Metsatundra on üleminekuala okasmetsavööndi ja tundra vahel. Mida rohkem põhja poole seda tundrale iseloomulikum taimestik hakkab silma. Lõuna poolone osa meenutab aga rohkem okasmetsavööndit. Tundrale lähendes muutuvad taiga metsad hõredamaks ja puud kiduramaks. Alustaimestik asendub tundra taimestikuga ja ka loomastik hakkab muutuma. (Maailma Loodusvööndid) 7.3. Tundra Nimi tundra tuleneb saamikeelest tndâr ja tähendab metsatut ala. Lapimaa tundra on ümbtitsetud merest, mis tõttu kliima on pehmeme. Tundrasse toob aastaringselt sooja õhku Põhja-Atlandi hoovus, mis kasvada natuke lopsakamal taimestikul kui teitel tundra aladel. Igikeltsa esineb laiguti ja sademeid sajab rohkem kui mujal. Vaatamata merelisele kliimale on
kevadel eelmise aasta kasvudel (Haljassaare, 2013). 5.1.3. Hooldus Esimesed kolm eluaastat pärast istutamist on elulõngadele kriitilised. Sellel ajal tuleks neid talveks katta. Selleks lõigatakse nad kuni paarikümne sentimeetri kõrguselt maapinnast tagasi ja kaetakse turba- või kompostiga. Pärast kolmandat aastat satuvad nad aga hoogu ja parimad õitsejad on nad 4-7 aasta vanustena. Kui elulõngu ei väetata, siis jääb vanemate elulõngade õitsemine kiduramaks. Et saada taimedelt pikka aega ilusaid suuri õisi ja tagada rohke õitsemine, tuleks vanemaid kui kolmeaastaseid elulõngu, suve esimesel poolel 3-5 korda pealt väetada. Hilisem väetamine ei lase neil aga õigeaegselt talveks valmistuda ning taim õitseb järgmisel aastal kiduralt. (Järv, 2001) Jackmanni ja viticella rühma sordid lõigatakse sügisel tugevasti tagasi jättes alles 2-3 tugevat pungapaari võrsele. Nõrgad võrsed kõrvaldatakse. Lanuginosa rühma sordid
annaabi.ee 
