Erosioonialade muldade taoline muster on väga hästi jälgitav kevadel, 5 kui maa on küntud, aga vili pole veel tärganud. Erodeeritud mullad paistavad siis silma heledate või punakate laikudena, mis asenduvad pealeuhtealadel mustjaspruunide areaalidega. Erodeeritud ja deluviaalmuldade vahekord torkab silma ka vilja kasvu järgi: küngaste ülaosades on vili kiduram, jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus. Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik
on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud. Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal) Roostik Tänapäeval hõlmab kompaktne pilliroomassiiv teiste kõrgete vee- ja sootaimede lisandiga matsalu lahe idaosas umbes 3000 ha. Matsalu siselahe roostikuala on viimase sajandi jooksul pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses küljes, on roostik kõige kiduram ja hõredam, segatud mitmete tarnaliikidega ning teiste rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi, madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi.
tasa, Whitehorse aga teisel pool, 700 meetri kõrgusel. Kuna ranniku lähedal tähendab iga ülespoole ronitud meeter natukene madalamaid soojakraade, võib paarisaja meetri raadiuses olla täiesti erisugune ilm. Skagways võib olla kakskümmend soojakraadi ja puud täies lehes, mõnesaja meetri kõrgusel nõlval on aga samal ajal kevad, pungade puhkemise aeg. Kuna kõrgemal saabub kevad hiljem ja sügis varem, on ka taimestik kiduram (seepärast mägede tipud nii paljad ongi). Mida kaugemale sisemaa poole, seda vähem kõrguse muutumine ilma mõjutab. Maantee, mis algab Whitehorse'ist ja lõppeb Skagways, läbib kahe kilomeetri kõrgust mäestikku läbi kuru, mis on 870 meetrit üle merepinna. See omakorda tähendab, et kui Whitehorse'ist startida, alustab auto suvisest linnast, jõuab aegamööda kidura taimestikuga
annaabi.ee 
