Iseloom peegeldub nii selleks, millest inimene räägib, kui ka tema rääkimisviisist. Teised inimesed ja rühmad kujundavad iseloomu sedamööda, kui oluliseks inimene neid endale peab, mil määral ta end nendega samastab. Suhtlemine võib tähendada ikka ja jälle, et üks ja sama käitumisviis tähendab igas olukorras ja erinevate inimeste juures ise laadi seisundeid ja iseloomujooni. Lobisemine võib tuleneda avalast loomusest ja anda tunnistust vabast enesetundest. Kidakeelsuse põhjusi on samuti mitmeid: ebakindlus ja kohmetus, umbusk ja tõredus. Iseendast rääkimine võib osutada avameelsuses ja ka isekusele. Tõsidus võib tõestada hoolivust, aga ka tõsimeelsust. Naer võib olla hea tuju ja sõbraliku suhtumise märk, aga ka dominantsuse avaldumine. MIS MÕJUTAB INIMESE KUJUNEMIST ISIKSUSEKS? On palju mõjureid, mis mõjutavad inimese kujunemist isiksuseks. Nendeks mõjuriteks võivad olla: 1) Pärilikkus; 2) perekond: a.) autoritaarne kasvatus; b
Kiidetud võõra kohta toovad teised ainult häid kuuldusi, temast kuuleme meie ainult seda, mis on hea ja uus. Tema esindab meie ees inimkonda. Tema on see, keda me soovime. Olles teda enesele ette kujutanud ja kõikvõimalike omadustega ehtinud, küsime endilt, millised me ise sellise mehega vesteldes ja suheldes võime paista, ja hirm muudab meid ebakindlaks. Sama mõte ülendab vestlust temaga. Me räägime paremini kui tavaliselt. Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime pidada temaga siirast nõtket rikkalikku mõttevahetust, mis võrsub kõige vanematest, salajasematest kogemustest, nii et seda kuulvad kõrvalviibijad, olgu sugulased või tuttavad, on meie ebaharilike võimete üle südamest üllatunud. Ent niipea, kui võõras hakkab vestlusse sisse tooma oma erapoolikuid eelistusi, piiritlusi ja defekte, on kõik läbi. Ta on kuulnud esimest, viimast ja parimat, mis ta meie suust iial kuulda saab