Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hinnetega? Üks suurim tunnustus õpilasele on kindlasti hinne ,,viis". Hea tulemus tagab motivatsiooni edasi õppida ja nagu iga auhinna puhul, tunneb ka parima hinde saanu uhkust-
maavaldused (maareform on ikka veel lõpetamata, samal ajal kui üha enam maavaldusi läheb väliskapitali kätte), mets, põlevkivi. Kahtlemata suurimaks väärtuseks (strateegiliseks) on Eestimaaga piirnev Balti meri, millel on sama tähendus kui Mustal merel ja Vahemerel Lähis-Idas, mille nimel on suurriigid korduvalt sõdu pidanud ja teevad seda tänaseni. Aga aitab sellest. Alustasin ju põllumajandusest. Läbirääkimised valitsuse ja põllumeeste vahel on endiselt kidakeelsed ja lõpevad tavaliselt tulemusteta. Kaua siis veel? Mis saab Eesti põllumajandusest? Mis saab Eesti põllumehest, kes seni on suutnud oma rahva ära toita? Põllumees põline, sinu kõikumatut tahet, sinu truudust isamaa mullale pole suutnud murda musta minevikku vajunud teoorjuse päevad, vabadiku-sulasepoisi kindlusetus, sundkollektiviseerimine. Jätkugu sul nüüdki jõudu, tahet isaisade hoolega haritud põllule truuks jääda!
annaabi.ee 
