angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. 2.4.4. Harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) Harilik kibuvits kasvab puisniitudel, paekalda serval, tarade ääres, väikeste saarte rannavallidel. Ta on kuni 2 m kõrgune lookjate või kaarjate võrsetega, mille ogad on sirpjalt küverdunud ja võrdlemisi väikesed. Koor on enamasti punakas või roheline, sagedasti kattunud sinkja vahakihiga. Ravimina kasutatakse mitmete kibuvitsaliikide vilju, "marju", Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa vilju. Marjad kogutakse veidi aega enne valmimist, kui nad on juba punased, aga veel mitte pehmed. Koguda võib kuni külmade algamiseni septembris ja oktoobris. Külmast kannatanud marjad kaotavad kuivamisel palju C-vitamiini. Marju nopitakse ettevaatlikult, neid mitte muljudes ja nende koort mitte rikkudes, sest vigastatud marjadest droog läheb kiiresti hallitama. Marjad droogiks peavad olema ilma varreta ja tupplehtedeta
temperatuuril 90-100 °C, vältides nende kõrbemist. Õigesti kuivatatud kibuvitsamarjad on punakaspruuni või kollast värvi. Säilitatakse suletud purkides 2 aastat. Juured kaevatakse välja sügisel, pestakse külma veega puhtaks, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse katusealuses. Juurtes on rohkesti parkaineid, mistõttu neid tarvitatakse kootava vahendina põiepõletiku, neerukivide ja reumatismi raviks. Meditsiinis kasutatakse ka mitmete teiste kibuvitsaliikide marju. Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa (Rosa vosagiaca) marju. Kogutakse ka kibuvitsaõisi, neid kuivatatakse harilikul viisil. Õielehetõmmis on hea naha toonusetõstja ja värskendaja. 20 Marjatõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud marju 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 3-5 tundi. Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit 2-3 korda päevas enne sööki. Ravi kestab 1-8 nädalat.
annaabi.ee 
