Saitapharnese tiaara Kuldkamm Kõige silmapaistvam leid mis kurgaanidest on leitud oli kuninga päitsis lebanud kuldkamm. Kamm kaalub 294 grammi, selle kõrgus on 12,3 sentimeetrit ja laius on 10,2 sentimeetrit. Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on ühendatud lamavate lõvifiguuridega kaunistatud liistuga. Elasid kahte või kolme ossa jaotatud vildiga kaetud kibitkades (kummivanker, rändelamu), mis asetsesid nelja- või kuuerattalistel alustel Kibitka - katusega saan. Välimus sküütidel: pikad juuksed ja habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid saapaid nim. tsuvjakkideks. Vaasidel on alati mingi süzee. Kurgaanid on kalmed, mis on maast enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge maapinnast. Tsertomlõki kurgaan, 12 m. Tähtsamad ja suuremad kurgaanid : Tolstoja kalme, Tsertomlõk, Haimanovi kalme, Viis venda, Kul-Oba, Solohha, Kelermes. Enamasti olid kurgaanid keeruka
Burunovi ,,Karjapidamisest traktoristini" (1930)127, A. Nijazovi jutustus ,,Viimane öö"128 (1933), A. Durdõjevi ,,Mered"129 (1937)]; mineviku jäänukite hukkamõist [A. Durdõjev võitleb jutustuses ,,Signaal" (1936) posijate ja nende toetajate vastu130. Tema teine jutustus ,,Balla-mulla", 1940, on jumalakartlikust sepast, ent ülbest sepast, keda keda tuleb õpetada ja õpetataksegi131; Nurmurat Sarõhanovi (1906-1944) novellitsükkel ,,Viimane kibitka"132]. Rahvatraditsioonide kujutamise poolest paistab teiste teoste hulgast silma H. Sarõhanovi (1906- 1944) jutustus muusikant ,,Sukure Bahsist" (1940-41)133. Sõja aastail olid suurimate teoste hulgas olid B. Kerbabajevi nõukogude sõduri kangelaslikkusest rääkiv jutustus ,,Kurban Durda" (1942), A. Kausutovi (1903-1953) tagalakangelaslikkuse teemaline,,Jahimees Kandõmi pere"134 (1944), Hadzi Ismailovi (1913-48) sõduri ja tema armasttu suhteid analüüsiv jutustus ,,Vastased"135 (1944)
annaabi.ee 
