sõnavara? Vähe sellest, mu oma ülikooli õppejõud küsis mõni aeg tagasi ühte minu romaanidest lugeda. Ta oli selline viie-kuukümne aastane konservatiivne naisterahvas. Vähemalt sellise mulje on ta koolis jätnud. Ta pidi kahe nädala pärast järgmises loengus mu loo kohta arvamust avaldama, kuid ei puudutanud teemat poole sõnagagi. Samas oleksid need kahurikuulidena minu suunas lendavad hukkamõistvad pilgud tõsiselt jäädvustamist väärt olnud. Loomulikult ei kibelenud ma ka ise väga hullusti tema ekspertarvamust teada saama. Hiljem teistel kursustel õppivad sõbrad pajatasid, kuidas ta loengus äärmiselt ärritunult seletas, et tänapäeva noortel kirjanikel on tõenäoliselt elus väga suured vajakajäämised, haiga lapsepõlv, raskekujulised foobiad ja kohutavalt isiklikud probleemid. Ja nad on täiesti väärastunud ja omadega totaalselt sassis inimesed, sest nad ropendavad nagu loomad. No ma palun. Et mis mul siis viga on
Baltikumis on natsionalism vohama hakanud, Käbin ei suuda selle ohjeldamiseks eriti midagi ette võtta. Väidatavalt oli valmis uus Eestit puudutav projekt poliitbüroo tasemel, aga selle suutis Käbin koos Vaino Väljasega tagasi tõrjuda ja Käbin säilitas oma positsioonid. See püsis kuni 70. aastate keskpaigani, mil järk-järgult hakkab esiplaanile tõusma uus võimupretentent Karl Vaino. · Käbin vs Vaino - Vaino puhul on üsna selge, et tema ise väga ei kibelenud võimupüramiidi tippu - ta hakkas selle peale mõtlema teist utsitamisel. Siin on eelkõige tegemist Moskva inimestega ja laiemalt küsimus selles, et 70. keskpaiku oli selgem see, et mingil ajal tuleb Käbin välja vahetada. Esiplaanile tõusis just Karl Vaino, kes 78. aastal parteijuhiks sai, siin oli see pööre korraldatud Moskva poolt. Sellega tegelikult lõppes see pikk vastasseis, selle üheks lisavastasseisuks oli Karl Vaino ja Vaino Väljase vastasseis