Seepärast võime loota, et ta ei väsi loodusega suhtlemisest saadud rõõmu jagamast tulevikuski. Ikka tasa ja targu, mõnikord märkamatultki. (A. Jaaksoo Looming 1982) 21 3.4 Ja parandab vead... Meie keemiaõpetaja oli koolis range mees, kes aga koolivaheaja ekskursioonidel muutus muhedaks reisikaaslaseks. Seda nooti olen hiljem kohanud ta mälestusteraamatutes. Ka rasketest aegadest on võimalik kirjutada kibeduseta. (Viio Aitsam http://paber.maaleht.ee/pil) 3.5 Minu arvamus Harri Jõgisalu loomingust Huvitavad on kõik Harri Jõgisalu raamatud, mida lugenud olen ning soovitan teistelgi lugeda. Kõige enam läksid hinge mälestusteraamatud ,,Grand Marinast Kadriorgu'' ja ,,Valel poolel''. Meeldisid ka Lembit Tihkaniga kahasse kirjutatud raamatud ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'' ja ,,Tulihända püüdmas''. Laste lemmikuks osutus ,,Maaleib'' eelkõige sellepärast, et raamat on osaliselt kihnu murrakus
1925. Aasta vaid veel jäänud koolis käia, seda kallimaks nüüd sõprust pea. Kui kord üksi rändad ilmas laias, tea mu soovid saadavad sind seal 1926. Aegajalt vajame me kõik inimesi, kellel on aega olla teekaaslaste jaoks olemas 1927. Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! 1928. Olen oma elu teelusikaga välja mõõtnud 1929. Võimatu on puudutada keelega omaenese küünarnukki 1930. Tõeline armastus pole kunagi lihtne 1931. Pole armastust ilma kibeduseta 1932. Armastus teeb kõik inimesed võrdseks 1933. Nõelasilma ei mahu kahte niiti ja südamesse kahte armastust 1934. Naeratamiseks kasutatakse ainult seitseteistkümmet lihast, aga kulmukortsutamiseks neljakümmend kolme. Nii et tee kõike, mida tegema pead naeratusega ja sa pead palju vähem pingutama 1935. Just remember two things .. I´m here .. and I care 1936. The next time you think you're perfect, try walking on water 1937. Just Smile And Everything Will Go Better You'll See 1938
Phoebuse elu oli talle kõik. Pärast pikka saatuslike vapustuste rida, mis tas kõik oli purustanud, oli ta südames ellu jäänud ainult üks tundmus, armastus kapteni vastu. Armastus on ju nagu puu: kasvab iseenesest, ajab juured sügavale meie olemusse ja on isegi tihti veel laastatud südame kohal roheline. Kuid seletamatu on see, et mida pimedam kirg, seda visam ta on. Kõige sitkem on ta siis, kui ta on mõttetu. 360 Tõsi küll, Esmeralda ei saanud kaptenile mõelda ilma kibeduseta. Hirmus oli ka see, et isegi kapten langes pettuse ohvriks ja pidas võimalikuks võimatut -- seda, et mustlastüdruk 2 1 2 teda noaga lõi, tema, kes kapteni eest oleks tuhat korda elu andnud. Kuid mustlastüdruk ei tohtinud temale siiski liiga pahane olla: ta ise ju tunnistas «oma süü» üles, tema, nõrk naine, ei kannatanud ju piinapinki välja. Ta ise oli kõiges süüdi. Ta oleks pidanud pigemini laskma oma küüned sõrmedelt ära kiskuda, kui et nii tunnistada