1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose
huumor Joel Lehtonen (1881-1934) • alustas uusromantilise loominguga (nt. “Mataleena” • Uus looming algas 1910. aastal kui Euroopa reisid ning kirjanduse lugemine ja tõlkimine hakkasid teravdama tema maitset • “Laatadelt”, “Kord suvel” (Kerrän kesällä), “surnud õunapuud” (Kuolleet omenapuut), “Putkinotko”-ühepäeva romaan Ilmari Kianto (1874-1970) • kirjeldab ühiskondlikku tõde • “Punane joon”(Punainen viiva), “Räbalaranna Jooseppi” (Ryysyrannan Jooseppi) Maria Jotuni (1880-1943) (pessimistlik realism) • Oli samal ajal nii humorist, kui kritiseeris teravalt ka ühiskonda; moraali küsimus ja valesti püstitatud ideaalid • Kuvab naise ja mehe vahekorda, seda kuidas armastus raha korvab armastuse, kuidas elu on alaline
annaabi.ee 
