Ta uuris mõiste „eestvedamine“ ajalugu ning tulemuste põhjal tegi järeldused. Samuti kirjeldas ta oma artiklis head ja halba juhti ning analüüsis neid. Samuti tegi Robert J. Allio soovitusi, mida üks eestvedaja peaks endas arendama ja muutma, et olla veel parem. Alberto Silva kasutas oma artiklis „What do we really know about leadership?“ juhtumiuurimust. Avolio, Walumbwa ja Weber (2009) ning Nohria ja Khurana (2010) esitasid väga hea ülevaate uuringust teemal „Eestvedamine“. Tulemused näitasid, kui valed on arusaamad eestvedamisest ja selle ajendil asus Alberto Silva uurima: ● mis on eestvedamine; ● kas inimene on sündinud või loodud eestvedajaks; ● kas eestvedaja peab olema moraalne; ● kas eestvedamise stiil on oluline? Antra Line’i ja Anita Lasmane’i artiklis „Leadership, communication and union
Morphologic studies of motor units in normal products. human muscles. Acta Anatomica 23:127–142. Fennema, O. R. 1985. Water and ice. In Food Chemistry, O. R. Fennema (ed.). New York: Marcel Dekker. References Fraterman, S., U. Zeiger, T. S. Khurana, M. Wilm, and N. A. Rubinstein. 2007. Quantitative proteomics pro- Astier, C., J. P. Labbe, C. Roustan, and Y. Benyamin. filing of sarcomere associated proteins in limb and 1993. Effects of different enzymatic treatments on the extraocular muscle allotypes. Molecular Cell release of titin fragments from rabbit skeletal myofi- Proteomics 6:728–737. brils—Purification of an 800 kda titin polypeptide
annaabi.ee 
