nii Assüüria tuumikaladel kui ka alistatud piirkondades. Salmanassar V (726 722) ründas Iisraeli, kuid suri (tõenäoliselt tapeti) Samaaria piiramisel. Sargon II (721 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejärel maha ülestõusu Süürias. 714 purustas Urartu väe ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lõpul suutis taasliita vahepeal lahku löönud Babüloonia. Rajas uue residentsi Dur Sarrukin (Sargoni kants tänapäeva Khorsabad). Sargoni valitsusaja lõpul tungisid kimmerlased üle Kaukaasia Anatooliasse. Sargon langes sõjakäigul kimmerlaste vastu. Sanherib (704 681) rajas uue residentsina Niinive kuningalossi. Ründas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mässu tõstnud; Jeruusalemma piiramine 701 ebaõnnestus, kuid Juuda tunnistas taas Assüüria ülemvõimu. Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt.
Sargon II tuli troonile pärast Salmanassar V kukutamist. Ta hõivas oma valitsemisajal terve Iisraeli (Samaaria) ja Süüria. Suur osa vallutatud Iisraeli rahvastikku asustati ümber Mesopotaamiasse ja Meediasse. Sargon II saavutas võidu Urartu kuninga Rusa I üle. Surus maha Assüüria vastase ülestõusu Babüloonias. Tegi pealinnaks Dur-Šarrukini (praegu Khorsabad Iraagis). Sargon II oli üks esimesi valitsejaid, kes kasutas põlisrahvaste massilist küüditamist nende põlisaladelt. Paistis silma oma julmusega. Tuntud on tema rajatud suursuguse palee varemed Khorsabadis. Sargon II sai nime Akkadi riik looja Sargon I ehk Akkadi Sargoni järgi. Scipio – Rooma väepealik, purjetas suure sõjaväega Aafrikasse ja võitis 202. aastal eKr Zama küla juures Hannibali juhitud kartaagolaste väge. Publius
annaabi.ee 
