Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj
t˘set˘seenid, ingu˘sid, Tagestani rahvad. • Hiina-Tiibeti keeled (üle 300 keele) — hiina mandarini-hiina k (Pekingi dialekt, 612 milj. kõnelejat) Tiibeti-Hiina a-rühm — Tiibeti keeled, Himaalaja rahvad, birmalased • Draviidi keeled — Indias, Pakistanis, Sri Lankal (20 keelt, 165 tuh rääki- jat), tamili keel • Austro-Aasia keeled — Kagu-Aasias, Indias (u 65 milj in, 150 erinevat keelt); khmeri, vietnami jt. • Tai keeled — 64 milj (Tai, Laos, Birma, India, Vietnam, Birma) • Austroneesia keeled (polüneesia keeled) – Indoneesia haru — 200 keelt, 170 milj in — Madagaskaris, Sumatras, Taivanil, Filipiinidel, Jaava saarestikus, Malaisias – Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik- roneesia • Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in)
annaabi.ee 
