Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Nõuti senisest suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Heaolu pahupool 1950.a märgati heaoluühiskonnas varitsevaid ohte: a) kodanikust on saanud tarbija, kellega suurfirmad oma huvides manipuleerivad b) koos keskklassi ostuvõime ning tähtuse tõusuga on välja kuj massikultuur
C=αw+βY Tarbijad optimeerivad tarbimist kogu eluea vältel Püsiva tulu hüpotees (permanent income hypotesis) Yp=Ye (eeldatav tulu) + βYt (juhuslik tulu) Tulu kujuneb erinevate komponentide abil Püsiv tulu nt palk Juhuslik tulu summana (loteriivõit) β (näitab palju kandub juhuslik tulu üle jooksvasse tarbimisse) C=αYp α konstant, mis näitab palju püsivast tulust läheb tarbimisele, võrreldav tarbimise piirkalduvusega Keynsi (üks ja seesama tulu element) ja selle hüpoteesi vahe on kuidas kujuneb kulu. Millest sõltuvad investeeringud? Intressimäär Kasumimäär Ettevõtluskeskkond o Ressursside olemasolu o Laenuressursside kättesaadavus o Infrastruktuur o Regulatiivne raamistik o maksud KOGUNÕUDLS JA KOGUPAKKUMINE. MAJANDUSTSÜKKEL Tulud=kulud potentsiaalne tootmismaht- meil on ressursid, kapital, tehased
annaabi.ee 
