kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796) "Kewwade laulda" (1797) Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=2 http://www.google.ee/pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Gottlieb_S chwabe Tänan vaatamast !
aluseks võtta saksa keele asemel soome keele. Tähelepanu väärib tema kirjutis ,,Beiträge". Seal astub Knüpffer vastu arusaamale, et eesti luule peaks end painutama rangete saksa, ladina ja kreeka reeglite all. Joachim Gottlieb Schwabe elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine. Kuulsaks sai ta eesti keeles luuletava poeedina ja kalendrite autorina. Ta oli olulise kalendri "Eesti-Ma Rahwa Kalender" toimetaja. Kolm Schwabe luuletust: "Laul", "Lapse uinutamise Laul" ja "Kewwade laulda" , olid väga populaarsed. Surmajärgselt ilmus Schwabe "Eestimaa talumehe laul", milles ta kritiseeris Eesti maarahva rõhumist. AEGADE möödudes astusid baltisaksa pastoritre asemel eestlased, kõigist ei luba ettekandeks antud aeg rääkida. Tuleme 18.saj 20.ndasse. Eduard Leppik asutas Väike-Maarja vallas 1963.a koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja Valla Muuseum. Muuseumis tegutsemine viis Leppiku intensiivsele
10. Eestikeelne värsilooming 18. sajandi keskpaigas ja teisel poolel (J. G. Schwabe jt). Eestikeelseid ilmalikke värsikatsetusi antud perioodist vähe, originaalsus küsitav. Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797. aasta kalendris ,,Lapse uinutamise Laul" on varaseimaid hällilaule ning ,,Kewwade laulda" (1798) esimesi loodusluueltusi. Lüürika arenguprotsessis tähtis koht tundmatuks jäänud luuletaja värssidel ,,Tomas ja Liso", varaseim armastusluule. Sentimentaalse leinalaulu autor Harjumaa mõisnik Bernd Heinrich von Tiesenhausen ,,Tio tassane ja helde" (1784) esimeseks eesti lugejateni jõudnud luulekoguks ,,Monned laulud" 1806 11. Estofiilsuse kujunemine. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähendus eesti kultuuriloos.