o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure kasvukuhikuis; o külgmine algkude, mille varal tüve, okste ja juurte läbimõõt suureneb, paikneb koore all (kambium, mähk) 15. Mis on primaarne ja mis on sekundaarne säsikiir? Kas lehtpuudes võib esineda sekundaarseid säsikiiri. Primaarsed – ühendavad niine puiduga, ulatuvad säsini. Teisejärgulised ei ulatu säsini, on lühemad. 16. Millised funktsioonid on kevadpuidul, millised sügispuidul? Kevadpuit - on seesmine säsipoolne osa, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel (õhukeseseinalised rakud) ja täidab puus toitainete transpordifunktsioon Sügispuit - on väline koorepoolne osa, mis täidab mehaanilist funktsiooni (koosneb paksuseinalistest rakkudest). 17. Võrrelge okaspuidu ja lehtpuidu juurte ja tüve puitu. Juured – OP juurte puidu moodustavad: kevad- ja sügistrahheiidid ja parenhüümrakud
· Plastilisus omadus säilitada purunemata muudetud kuju ja mõõtmed · Voolavus materjali võime plastiliselt deformeeruda koormuse mõjul, mis teatud mõttes ületab plastilisuse tugevuse piiri. · Löögisitkus iseloomustab materjali omadust löögikoormuste mõjul neelata tööd, seejuures purunemata. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele · Anatoomiline ehitus sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui kevadpuidul. · Aastarõngaste laius männil on optimaalseks laiuseks 0,7...1,6 mm ; lehisel on 0,4...1,4 mm ja kuusel 0,3...2,0 mm · Säsikiirte mõju suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega ristikiudu. Pikikiudu väiksem tugevus on sellepärast, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ning nende side puidukiududega on nõrgem kui kiududel omavahel. · Tiheduse mõju tiheduse suurenedes suureneb puidu surve-ja paindetugevus
kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus? Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja
Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Puitu on kergem lõhestada, kui tööriista tera suunata radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist. Tangentsiaalsuunas on see toiming 2 kuni 3 korda raskem. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele Puidu anatoomilise ehituse mõju. Puidu tugevusomadustele suurt mõju avaldab sügis- ja kevadpuidu vahekord temas. Sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui seda kevadpuidul. Männi sügispuidu protsendi kasvamisel 21...38%, suureneb survetugevus kaks korda. Aastarõngaste laiuse mõju. Puidu omadused sõltuvad aastarõnga laiusest. Uurimustega on kindlaks tehtud igale puuliigile optimaalne aastarõnga laius, mil tugevusomadused on maksimaalsed. Männi korral on selleks suuruseks 0,7...1,6 mm, lehisel 0,4...1,4, kuusel 0,3...2,0 mm. Säsikiirte mõju. Suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega risti kiudu
annaabi.ee 
