Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011). Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941. aasta juunis Siberisse. Peep Varju käsitletavad teemad on seega enamasti ajalookesksed ning põhinevad paljuski isiklikul kogemusel. Samas aga kirjutas ta Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 arvamusloo kirjanik Sofi Oksanenist. Ajakirjaniku lood on tihti kriitilised ja rahvuslikult meelestatud. Ajakirjale Kultuur ja Elu kirjutab ajaloohuviline ning Enn Tarto abikaasa Piret Tarto. Artiklite põhitemaatika on seotud lähiajalooga. Ajakirja autorite hulka kuulub arhitekt Kuno Raude, kes on neljas käsitletavas numbris kirjutanud kaks persoonilugu (Roland Reaganist (1/2011) ja Harald Nugiseksist (3/2011))
elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. “Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda,” ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. “Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda.” Jane Snaith arutab “Märka Last” kevadnumbris asenduskodude ja lapsendamise vahest ning leiab, et iga laps vajab perekonda. Miks ei täitu kõikide laste unistused leida endale uus ema ja kodu, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa?
elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. "Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda," ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. "Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda." Jane Snaith arutab "Märka Last" kevadnumbris asenduskodude ja lapsendamise vahest ning leiab, et iga laps vajab perekonda. Miks ei täitu kõikide laste unistused leida endale uus ema ja kodu, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa?
elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. “Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda,” ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. “Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda.” Jane Snaith arutab “Märka Last” kevadnumbris asenduskodude ja lapsendamise vahest ning leiab, et iga laps vajab perekonda. Miks ei täitu kõikide laste unistused leida endale uus ema ja kodu, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa?
annaabi.ee 
