Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Joogiks: · Kali ehk taar. · Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. · Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. · Taarile lisati sageli kadakamarju. · Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. · Palju kasutati meejooki (e. mõdu), mis valmistati meest, veest ja pärmist. · Kevadetti joodi kasemahla. · Leivale pealerüüpamiseks võeti heinamaale kaasa ka jahukördiga segatud hapupiima. · Tähtpäevadeks pruuliti õlut. · Valmistati harilikult odralinnastest. Kokkuvõte Eesti rahvusköök on eriline oma lihtsuse poolest. Tööst saab järeldada, et toidulaud pole olnud kunagi küllaldane. Seepärast me kasutamegi ,,Jätku leiba" mitte ,,Head isu" . Toidud on valmistusviisilt lihtsad, kuid alati maitsvad.Eestlaste valik, mida toidulaual on sõltub aastaajast
tingimused mis ei võimaldanud rahvast ära toitlustada oli ka pidevalt mingeid nälja hädasi. 2.Sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil. 3.Kaubanduslikud eesmärgid pärimis korraldus kus maa ja vara päris vaid vanem poeg ja teised pidid ennast ise kuidagi ära elatama. Northumbria ranniku lähedal lindisfarni kloosri rüüstamise ja hävitamisega. Oli olnud oluline euroopa vaimuelu keskus. Algul korraldati retki röövimise eesmärgil kevadetti ja suvel. Peamiseks sihtmärgiks olid kirikud ja kloostrid seal oli nõrk kaite ja suurem varandus. 9saj teisel poolel retked sagenesid ja jäädi ka talvituma. 9saj lõpuks kujunes olukord kus rööv salgad ühinesid armeedeks mille suurus ulatus 10 000 meheni. Selliste jõudude ja hea laevastikuga suudeti vallutada kuningriike ingl ja france. Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus ja meresõidu oskustest. Euroopa riikide viikingitele merel midagi vastupanna
annaabi.ee 
