algaval hooajal omad stiililemmikud välja kujunenud. Moes on sportlikumas stiilis suured silinderkotid, nt Burberry'lt. Ülinaiselikke mudeleid võib leida nii Ralph Lauren'i kollektsioonist, kui Chanel'ilt, kelle kollektsioonist leiab unustamatu hularõngast meenutava hiigelkoti. Materjalid ja värvid Karusnahk on 2012/2013 aasta talvel viimane moehitt. Mida karvasem kott, seda stiilsem. Inspiratsiooni saab ammutada nt Diorilt või Elie Saab'ilt. Kevadepoole tuleb materjalivalikusse erksamaid mustreid ja toone. Erinevaid materjale miksitakse, luuakse kontraste ning huvitavaid mustreid. Värvitoonidest on eelistatud elektrisinine, pruun ja lilla. Nagu erinevate materjalide puhul miksitakse ka erinevaid värvitoone, kasutades värviblokke.
Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti. Lehti korjatakse, kui need on noored (kevadepoole) siis tuleb ilusam värv. Korjan ikka keskmise korvitäie putkeõisi või puulehti, siis panen veega keema. Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit. Liiga kaua ei või keeta, sest värv võib maha tulla. Loputame lõnga veest läbi ja paneme kuivama. Kui panna lõngaviht päikese kätte, siis muutub värv pealtpoolt tumedamaks. Kõik taimedega värvitud lõngad lähevad päikese käes tumedamaks.
Okaspuid tarvitab põder toiduks sügisest kevadeni, lehtpuid aastaringi. Peale selle sööb ta suvel ka rohttaimi. 3.5.2 Sood Lageraba pakub vähe toitu ja varjet. Servaaladel ja seljandikel kasvab siiski noort mändi, kaske ja pajusid. Siin talvituvad põdrad jätavad endist lumme sügavaid puhkeasemeid ja palju pabulahunnikuid. Viimaste järgi on võimalik kevadel leida, kus põdrad talvel paigal olid. Metssigagi otsib kevadepoole poegima asudes soode vahelistel seljandikel varju, jättes siia okste ja kuluga vooderdatud pesi. Saagijahil liiguvad piki seljandikke hunt ja karu, vahel ka ilves. Liivasesse künkanõlva kraabivad urge rebane ja kährik. Kõrgemail kraavipervedel kulgevad metssea- ja põdrarajad on siin paremini näha kui metsas. Samas, porisel kraavipervel, võib kohata hundi- ja karujälgi. Kährik otsib soodes marju, hiiri ja linnupesi. 4. Kooslused
annaabi.ee 
