ajakirja Oma Keel, mis jällegi on vaid väike osa seltsi poolt välja antavatest trükistest. 1. Emakeele Seltsi ajalugu Emakeele Selts loodi 23. märtsil 1920. aastal Tartu ülikoolis. Selts oli esimene eesti keelt arendav ning uurib puhtkeeleteaduslik organisatsioon. Emakeele Seltsi loomise initsiaatoriks oli soomlane Lauri Einari Kettunen, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor aastatel 19191924. Lauri Kettuse suhe Eestiga ja eesti keeltega oli välja kujunenud juba üliõpiasaastail Helsingis, pikalt enne seda, kui ta Tartu ülikooli professoriks sai. Kettunen näitas juba väga varakult üles huvi eesti keeleuuenduste ja keelekorralduste vastu ning keeleajalugu oli tema põhiline eriala kuni surmani. Eestis on Kettuse teadustööd alati kõrgelt hinnatud olnud. Selle tunnustuse eriti suureks tõendiks on kettuse 100. Sünniaastapäeva puhul Keeles ja Kirjanduses 1985
allikatest ei jõua kõike läbi töötada ja peab valima. Hupel esimene kohanimeuurija. 19. Sajandil baltisakslased need, kes uurisid, esimesed eestlased Hurt ja Veske. Järgnes periood kus soome nimeuurijad: Ojansuu ja Kettunen. 1910ndatest hakkas kirjutama kohanimede teemal. Suurimaks kohanimede tööks jäi eesti kohanimede uurimus 1955 ilmus Helsingis. Nimepoolest ainus kogu eesti kohanimesid käsitlev teos. Kettunen tugines Eiseni materjali (ja nende vigadele). Kettuse enda fantaasia oli liiga suur nimede seletamisel. Eesti kohanimeuurijad: Eisen. Kirjutas palju 20ndatel Eesti Kirjanduses ja ajakirjanduses. Suurim jälg sellega, et käsitles Saksapäraseid kohanimesid, kus toodud nimesid, mis säilitanud algupärase nimekuju, aga eestipärane tulnud mõisniku nimekujust. Saareste ja Ariste. Paul Johansen oli enne sõda Tallinna linna arhivaar. Tähtteos oli 33ndal ilmunud Taani hindamisraamat Eestimaa nimekiri
annaabi.ee 
