kütuse kg kohta). nagu näha läheb enamus soojusest kaduma tänu lämmastikule. Niiske õhu entalpia 140°C näitab, palju läheb soojust välja tänu liigõhuteguri olemasolule. ppm ,,part per million" Restkolded Vajadus põletada erineva niiskuse, lendosadesisalduse ja mineraalosa (tuha) sisaldusega kütuseid on põhjustanud eri tüüpi restkollete kasutamise. Restkoldeid või liigitada: rõhtrestiga, koonusrestiga, kettrestiga ja kaldrestiga süvikkolleteks. Sõltuvalt nende operatsioonide mehhaniseerimise tasemest eristatakse käsitsiteenindavaid, poolmehaanilisi, mehaanilisi koldeid. Kolderesti põhiülesanneteks on toetada põlevat kütusekihti ja suunata sinna põlemisõhku. Resti konstruktsioon sõltub kasutatavast kütusest (tuhasisaldus, niiskus, lendosade sisaldus) ja katla konstruktsioonist. Enamasti lebab kütus restil vabalt. Õhku antakse kütusekihti altpoolt resti
üheperemajade kateldes kasutatakse sobiva kütuse korral üha enam automaatset kütuse etteannet, kuid tuhaeraldus toimub väikese tuhasisaldusega puitkütuste korral käsitsi isegi üsna suurte katelde korral. Kuigi erinevaid restitüüpe on väga palju, võib nad jagada järgmiselt: · liikumatu rest; · mehaaniline kaldrest; · kettrest; · spetsiaalrestid eriomadustega kütuste, näiteks jäätmete, põletamiseks. Eriotstarbeliste restidega ja kettrestiga koldeid käesolevas õppematerjalis lähemalt ei puudutata. Jäätmete põletamine nõuab nii põletustehniliselt kui kahjulike heitmete vähendamiseks komplitseeritud tehnoloogiat, mille valik ja seadmete käivitamine peab toimuma vastavate spetsialistide järelevalve või juhendamise all. 48(113) Villu Vares Energia ja keskkond
annaabi.ee 
