määras Ivo nende oskuste pärast talupoegade salga väejuhiks. Ta õpetas oma salga välja ja asus sõtta, kus nad kõik väärikalt surid. Gotthard Kettler Gotthard Kettler elas aastatel 1517-1587. Ta oli viimane Liivimaa ordumeister aastatel 1559- 1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587. Kettleri isa oli samuti Gotthard, ema aga Sibylle von Nesselrode. Ta sündis Eggerighauseni lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551. aastal sai Kettlerist ordu majandusülem Võnnus. 1554. aastal toimus Kettleri karjääris
käsklust täitmast, stefan ähvardas maksudega.Riia raad otsustas uue kalendri lõpyks vastu võtta 1584. seapeale koondus riiakodanike viha rae vastu, omaisikliku rikastumise huvides läöksid nad järleandmise järfi. Senine raad tagandati , tehti uus, poolameelsed poodi kohe ülesse ja mõned põgenesid kuning a juurde. Kalendrirahutuste eestvedajad hukati ja mindi üle uuele kalendrile. 26.03. 2 dünastiat jõudis võimul olla Kettler ja Bironid, olulised ja ajaliselt pikem oli Kettlerite valitsemis aeg, sai alguse Liivimaa viimasest ordumeistrist, kes oli ka esimene Kuramaa hertsog Gotthard, 20 aastaselt tuli Vana-Liivimaale, asutus Liiviordusesse ja tegi karjääri ordus, tõustes Daugapilsi kontuuriks, selle Dünaburgi loss paiknes vastu Leedu piiri, temast sai poola pooldaja. Venemaa- Liivimaa sõja tõustes nimetati ta Viljandi kontuuriks.aasta huljem sai temast Liivimaa ordu meister asetäitja ja ühtlasi õigusjärglane
annaabi.ee 
