1 1 11 3 - 1 32 2 = -9 + 9 + 9 - + 1 - 3 = 9 + 2 - = = = 10 3 3 3 3 3 PÖÖRDKEHA RUUMALA Pöörelgu funktsiooni y = f ( x ) graafik ümber x telje. Tekib pöördkeha, mille ruumala otsime. Jaotame lõigu [a, b ] n osaks xi ( i = 1,2, , n ) . Jaotuspunktidest paneme läbi x teljega ristuvad tasandid, mis jaotavad pöördkeha n-ks kettataolisteks osaks. Igal osalõigul [ xi -1 , xi ] valime punkti i . Asendame vastava pöördkeha osa silindriga, mille põhja raadius on f (i ) V = r 2 h Sellise silindri ruumala on [ f ( i ) ] xi , xi = xi - xi -1 . 2 Kõigile osalõikudele [ xi -1 , xi ] konstrueeritud silindrite ruumalade summa annab pöördkeha ruumala n ligikaudse väärtuse V [ f ( i ) ] xi
1 1 11 3 - 1 32 2 = -9 + 9 + 9 - + 1 - 3 = 9 + 2 - = = = 10 3 3 3 3 3 PÖÖRDKEHA RUUMALA Pöörelgu funktsiooni y = f ( x ) graafik ümber x telje. Tekib pöördkeha, mille ruumala otsime. Jaotame lõigu [a, b ] n osaks xi ( i = 1,2, , n ) . Jaotuspunktidest paneme läbi x teljega ristuvad tasandid, mis jaotavad pöördkeha n-ks kettataolisteks osaks. Igal osalõigul [ xi -1 , xi ] valime punkti i . Asendame vastava pöördkeha osa silindriga, mille põhja raadius on f (i ) V = r 2 h Sellise silindri ruumala on [ f ( i ) ] xi , xi = xi - xi -1 . 2 Kõigile osalõikudele [ xi -1 , xi ] konstrueeritud silindrite ruumalade summa annab pöördkeha ruumala n ligikaudse väärtuse V [ f ( i ) ] xi
annaabi.ee 
