Igale kettale moodustatakse failide paigutustabel ja tühi kettakaust (peakataloog). Arvuti kõvaketas vormindatakse tehases ja kasutajal pole seda tavaliselt vaja hiljem teha, pealegi hävib ketta vormindamisel sellel olev info. Ajalooliselt on Windows operatsioonisüsteemides kasutusel järgmised failipaigutustabelid: FAT, FAT32 ja NTFS. Viimane on kõige täiuslikum, kuna võimaldab ühe kettana käsitleda väga suuri kettaseadmeid, kusjuures väikseima failile eraldatava kettaosa (klastri) suurus ei sõltu ketta suurusest. Ketta mahtu kasutatakse kõige ratsionaalsemalt, töö on kiire ja kasutada saab tõhusaid turvameetmeid. NTFS võimaldab kasutatud ketta mahu kokkuhoidmiseks harva kasutatavaid kaustu kokku suruda (pakkida). Windows XP loeb kõigi failipaigutustabelite faile (Windows NT ei lugenud FAT32 faile). Kui arvuti töötab ainult Windows XP-ga, tuleks kasutada NTFSi. Kui soovitakse selle kõrval
võrgu. Joonis 63. partimage tööekraan Esimene tarkvaratoode, mis oli mõeldud partitsioonide kloonimiseks, oli Ghost. UNIX-tüüpi süsteemides kasutatakse kloonimiseks tihti vahendit partimage. Levinud kloonimisprog- rammid on veel Acronis True Image ning DriveImage. 2.4.5 Partitsiooni suuruse muutmine Kui partitsioonil on piisavalt vaba ruumi, tuleb kõne alla partitsiooni suuruse vähendamine. Samuti, kui partitsiooni kõrval asuv kettaosa on tühi (jaotamata), saab partitsiooni suuren- dada. Siiski on partitsiooni suuruse muutmine ohtlik operatsioon, mistõttu andmetest tuleb enne sellist tegevust teha varukoopia. Partitsioonide suuruse muutmiseks on tuntuim va- hend PartitionMagic, kasutatakse ka avatud lähtekoodiga programmi GParted. Hoopis suurema vabaduse annab loogilise köitehalduse (Logical Volume Management, LVM) kasutamine. LVM on põhimõte, kus jaotatakse füüsilised partitsioonid ühesuurusteks eks-
annaabi.ee 
