Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kettani" - 3 õppematerjali

Galaktika
16
pptx

Galaktika

hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud)  sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine  ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi  tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani)  spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud  galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked  galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane  galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse  kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
3 allalaadimist
Linnutee ja teised galaktikad
16
docx

Linnutee ja teised galaktikad

Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne. 5 (NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast) (NGC 5457,näide tüüpilisest spiraalgalaktikast) Elliptilised galaktikad Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja ühtlase heledusprofiiliga (heledus väheneb ühtlaselt serva suunas) galaktika. Elliptiline galaktika kuju võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani. Neis tekib uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal. Korrapäratud galaktikad

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
21 allalaadimist
Laevade ehitus eksam
34
docx

Laevade ehitus eksam

11. Laeva massiandmed. Kandevõime Laeva massiandmed · või DISM ­ mass-veeväljasurve tonnides. = , kus on vee tihedus. Displacement, · lt ­ tühilastis veeväljasurve, s.o. summarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellastijäägid. · f ´­ täislastis veeväljasurve ja 100% varusid, s.o. light + last + 100% varusid + laevapere ja reisijad. Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli kettani. · f ´´­ täislastis veeväljasurve ja 10% varusid, s.o. light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas. · W ­ dedveit e. kandevõime. Puhaslastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass. Laeva kandevõime On lasti kaal tonnides, mille veoks laev on arvestatud. Eristatakse täielikku kandevõimet (dedveit) ja puhast (kasulikku) kandevõimt lubatud süviseni lastimärgi järgi

Ehitus → Laevade ehitus
166 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun