Sellise silmatorkava värvuse muutuse põhjuseks on korpsamblike talluses sisalduv ja neile värvi andev samblikuaine parietiin. Korpsamblikest kõige tavalisem ja kõige enam tuntud on harilik seinakorp ehk harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). Tema lehtjas tallus on suhteliselt suur (läbimõõdus 2-10 cm), hõlmad 1-5 mm laiad, õhukesed ja lamedad, substraadile tihedalt liibuvad. Talluse keskosas esineb arvukalt väikesi kollaseid kettakujulisi viljakehi. Harilik seinakorp on väga taluv nii substraadi kui ka õhu saastatuse suhtes, olles vastupidav nii õhu happelisele kui ka tolmusaastele. Seetõttu võime harilikku seinakorpa leida kõige mitmekesisematelt substraatidelt ja kasvukohtadest: leht- ja okaspuude tüvelt ja okstelt linnades, taluõuedes, 14 maanteede ja karjalautade ümbrusest; rannakaljudelt eriti aga lindude ,,istumiskividelt", mida
Seda juhtub aga märksa harvem ja seetõttu on suur haloring haruldasem. Ka 46-kraadisele haloringile võivad lisanduda puutujakaared. Haruharva on puutujakaared nähtavad allpool horisonti jääudus või tumeda metsa taustal. (Kamenik, 2009) Kõrvalpäikesed Kõrvalpäikesed ehk teadusliku nimega parheelia on 22-kraadise kõrval teiseks väga tavaliselt halovormiks. Parheelia ei teki suvalise kujuga jääkristallide puhul. Tarvis on lamedaid kuusnurkseid kettakujulisi jääplaadikesi, kusjuures nende teljed peavad olema orienteeritud püstsuunas. Samuti peavad jääkristallid olema korrapärased, neid peab olema suhteliselt suurel hulgal ning nähtuse selguse huvides peavad nad olema ka piisavalt suured, sest muidu muutub halo difraktsiooni tõttu väga uduseks ning laialivalgunuks. Ebapäikest tekitav valguskiir siseneb jääkristalli külje kaudu. Sobivatel tingimustel võib ebapäike tekkida ka teistsuguste kui kettakujuliste jääkristallide,
Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad 1 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo koe. Koed on organismis tihedalt seotud ja põimuvad üksteisega. Organ e elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.
annaabi.ee 
