Edastuskiirus 1GB (8 Gb/s) Kasutamine video, heli, võrgukaardid, kettakontrollerid, modemid jne. + kõrge kiirus, plug and play tugi, juhtiv kohtsiin. ühilduvus vanemate süsteemidega, maksab rohkem. 35. PCI-E liides ja selle kasutamine Intel 2004 Võeti kasutusele asendamaks PCI, PCI-X ja AGP siine v1.x: 250 MB/s v2.0: 500 MB/s v3.0: 1 GB/s (Mis tuleb aastal 2010) 32/64 Biti Kasutatakse enamasti uuemate videokaartide ja helikaartide ja kettakontrollerite kasutuseks 36. PCMCIA liides ja selle kasutamine Loodud 1990, I/O seadmete lisamiseks nagu ISA ja PCI, suuantud sülearvutitele, nüüdseks ak tavaarvutitel. PC-kaart, kaardil on palju erinevaid kasutusalasid, tõelised Plug and Play, 16biti ja 32 bitised, plussid hea kaasas kanda, hot swapping, Play & Play tugi. Miinused aeglane kiirus, pc lisamiseks vajalik lisaseade Type I võtavad arvutis ära ühe siini laiuse, flash mälud ja staatilised mälud, 3,3 mm
sisend-väljundpesade paigutamiseks mõjub soodsalt ka tendentsile paigutada emaplaadile võrgu-, video- ning helikontollerid. Neist viimane vajab näiteks 4-5 pesa. Täpset pesade paigutust ATX-i standardis fikseeritud ei ole. On antud vaid pesade paigutamiseks mõeldud ristkülikulise ala mõõtmed. Pesi on lubatud sinna paigutada nii ühes kui kahes reas ("korruseliselt"). Loomulikult ei saa niisugust emaplaati panna senisesse korpusesse - ka see peab olema ATX standardile vastav. Kettakontrollerite pesad soovitab uus standard paigutada emaplaadi esiserva lähedusse. Siis jäävad ketaste kaablid küllalt lühikeseks, lühikeste kaablite kasulikkusest aga oli juba juttu. Mälupesad on hea paigutada laienduspesade ja protsessori vahele. Siis ei jää nad millelegi ette ja nendesse on hõlbus mälusid paigaldada. Üleüldse rõhutab ATX-i standard komponentidele kerge ligipääsetavuse olulisust. Vastavalt ATX-i standardile lubatakse emaplaadile paigutada kuni seitse laienduspesa